Korteriühistud: me pole mõelnud kompostimisele

· kompostiljon.ee

Korteriühistute seas värskelt läbi viidud uuring näitab selgelt, et paljud korteriühistud pole  kaalunud kompostimist, sest ei näe selleks vajadust või nõuet omavalitsuse poolt. Samas need korteriühistud, kes on kompostimisele mõelnud, toovad kompostimisega alustamise takistusena välja huvi puudumise ühistu liikmete poolt ja kompostrite kõrge hinna.

Siiski enam kui pooled ühistutest soovisid osaleda kompostrite ühisostul või saada infot kompostrite sooduspakkumiste kohta, mis näitab huvi kompostimisega alustamise vastu.

„Eestis on palju selliseid kortermaju, kus ühine kompostimine toimib ilma suuremate probleemideta“, ütles Angela Hollo, Kompostiljoni teavituskampaania eestvedaja. „ Nende näitel julgen väita, et kompostimine on võimalik kõikides kortermajades, olenemata asukohast, suurusest või aia olemasolust. Kompostimisega alustamiseks on vaja enamikes korteriühistutes lihtsalt head pealehakkamist ja kellegi initsiatiivi,“ lisas Hollo.

Paljud korteriühistud leidsid, et kompostimine nõuab pühendumist ja tihti ei leia ühistust inimest, kes tahaks kompostimise enda südameasjaks võtta. Seetõttu enam kui pooled korteriühistutest on huvitatud kompostimise teenusest, mis sisaldaks kompostikasti ülespanekut, selle hooldust, kontrollimist ja kompostmulla eemaldamist.

„Siin tasuks riigil ja omavalitsustel mõelda, kuidas toetada kompostimisega alustamist. Biojäätmete kompostimine nende tekkekohas on kindlasti parimaid lahendusi biojäätmete käitlemisele ning riigil ja omavalitsustel tasuks mõelda, kuidas seda omalt poolt soodustada. Variante siin on mitmeid, näiteks toetada kompostrite ostmist, suurendada inimeste teadlikkust läbi koolituste jne.Samuti on selgelt turul huvi kompostimisteenuse vastu, mida saaks samuti omavalitsus arendada koostöös kohaliku kogukonnaga“, ütles Anneli Ohvril, Kompostiljoni algataja.

Tulenevalt Euroopa Liidu jäätmepoliitikast muutub hiljemalt aastal 2023 Eestis biojäätmete sorteerimine kõikjal kohustuslikuks. Sellest lähtuvalt viis Kompostiljon ja Korteriühistute Liit  26. septembrist kuni 7. oktoobrini läbi uuringu, et leida vastused, kas ja kuidas toimub kompostimine korteriühistutes, millised on peamised takistused ja milline on valmisolek kompostimisega alustada. Uuringust võttis osa ligi 230 korteriühistut üle Eesti.

Kompostiljoni algatus loodi 2011. aastal, et innustada inimesi kompostima oma bio- ja aiajäätmetest puhast ja viljakat mulda. Kompostiljoni algatust veab keskkonnateadlike noorte ühendus JCI GO Koda. Teavituskampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kompostiljon kutsub lasteaedu ja koole üles tegema lehekomposti ning annab välja Kompostiljoni märgiseid

· kompostiljon.ee

Õige pea on käes lehtede langemise aeg. Kompostiljon kutsub lasteaedasid ja koole tegema sammu keskkonnateadlike käitumisharjumuste suunas ja valmistama sügislehtedest oma territooriumil viljakat lehekomposti.

„Sügisesed värvikirevad puulehed on alati meelitanud lapsi nendega mängima. Julgustame lasteaedu ja koole andma lastele lõbusa tegevuse juurde ka praktilised ning harivad teadmised, mis näitavad kuidas päriselt looduse eluring toimib“, ütles Kompostiljoni teavituskampaania eestvedaja Angela Hollo.

Kompostiljon innustab tegusaid lasteaedu ja koole kaasama lapsi sügislehtede kogumisse, et üheskoos valmistada lehekomposti. Lehekomposti valmistamine on lihtne ega nõua erilisi teadmisi ega kulutusi. Ühe lihtsaima võimalusena piisab vaid lehtede kogumisest õhustatud kilekottidesse ning jätta need aastaks kaheks õuenurka seisma, kus hakkab toimuma komposteerumise protsess. Valminud kompostmulda saab kasutada koos lastega näiteks kevadistel istutustöödel või kui pannakse pottidesse lilli või maitsetaimi kasvama.

Eriti aktiivseid õppeasutusi julgustame ehitama kompostkasti, kaasates sinna näiteks talgute korras lapsevanemaid või ehitada see üheskoos puutöötunnis.

„Kompostimine on meie pärandkultuur, millele saame uhked olla,“ ütles Kompostiljoni algataja Anneli Ohvril. „Andes kompostimisalased teadmised ja kogemused edasi oma lastele, astume sammu keskkonnateadlikuma ja puhtama tuleviku suunas“, lisas Ohvril.

Kompostiljon juhib tähelepanu sellele, et puulehtede oma territooriumil kompostimine on ka loodusele kasulik, hoides loomulikku aineringlust. Lehtede äraveoga mitte ainult ei koormata keskkonda, vaid viiakse potentsiaalsed toitained nende tekkekohast ära.

Kompostiljon ootab lasteaedadelt ja koolidelt vahvaid fotosid lehtede kogumisest ja kompostimisest, saates vastu elektroonilise kompostiva lasteaia või kooli märgise, mida saab kasutada õppeasutuse veebilehel ja sotsiaalmeedias

Kompostiljoni algatus loodi 2011. aastal, et innustada inimesi kompostima oma bio- ja aiajäätmetest puhast ja viljakat mulda. Kompostiljoni algatust veab keskkonnateadlike noorte ühendus JCI GO Koda koostöös Teeme Ära võrgustikuga. Teavituskampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

 

 

6 põhjust, miks peaksid alustama kompostimisega

· kompostiljon.ee

Kompostimine on jõukohane kõigile. Kompostiljoni meeskond pani kokku 6 peamist põhjust, miks peaksid oma köögi-ja aiajäätmed kodus kompostima.

  1.  Kompostides hoiad keskkonda. Biojäätmete eraldi sorteerimisega vähendad märkimisväärselt enda tekitatud prügi kogust ja negatiivseid keskkonnamõjusid, mis kaasnevad jäätmekäitlusega. Kas teadsid, et toidujäätmed moodustavad umbes kolmandiku meie olmeprügist? Kompostides hoiad köögi- ja aiajäätmed loomulikus eluringis nende tekkekohas. Selle asemel, et sinu biojäätmed lõpetaksid prügimäel, kus nad keskkonda koormavad, annad sa neile uue elu toitainerikka väetisena.
  2. Kompostides säästad raha. Saad vähendada prügiveo tihedust ning hoida sellega kokku teenustasude pealt. Rahasääst pole ehk suur, sest prügihinnad on praegu meil madalad. Aga hea tunne on ehk suuremgi, et oled aidanud keskkonda terveneda. Ühel päeval hakkad saama ka toitainerikast komposti ja sul pole vaja osta enam väetisi ega kompostmulda.
  3. Kompostimine on hea sinu taimedele. Kompost hoiab mullas vee ja õhu tasakaalu ning rikastab seda erinevate organismide ja mikroelementidega. Valmis kompost on rikkalik väetis, mis hoiab mulla tervena. Sinu taimed tänavad sind selle eest.
  4. Kompostides hoiad meie pärandkultuuri ja sidet loodusega. Kompostimine on meie pärandkultuur ja niisama vana kui põllumajandus. Kompostimist on kogemusõppena antud edasi põlvest põlve. Kõige loomulikum viis oma toidu- ja aiajäätmetest vabanemiseks on tehes seda koostöös loodusega. Kompostimise kogemuse edasi andmine lastele on eriti tänuväärne, nii näevad nad reaalselt, kuidas toimib looduse eluring.
  5. Kompostida saab kõikjal. Pole vahet kas sa elad eramajas või korteris. Kompostida saab edukalt kõikjal ning selleks on loodud erinevad lahendused alates tubastest kompostritest lõpetades kogukonnas kompostimise võimalustega.
  6.  Kompostimine on hea harjumus. Need, kes täna kompostivad, ei kujuta oma köögi- ja aiajäätmetest vabanemist teisiti ettegi. Kompostimine on lihtne ja loomulik – tuleb vaid selgeks teha peamised põhitõed. Isegi kui sinu kompost ei ole esimesel korral ideaalne, on see lõpuks alati kasutatav.

 

Vähendame kodust prügi hulka poole võrra

· kompostiljon.ee
Fotograaf: Olari Kikas

Praegune lineaarmajandus, mis põhineb “tooda-tarbi-hülga” mudelil, on viinud planeedi prügikriisi ja esitanud inimestele tõsise väljakutse. Alates 2020. aastast tuleb meil vastavalt Euroopa Liidu ringmajandusdirektiivile ringlusse suunata vähemalt 50 % olmejäätmetest praeguse 28 % asemel ning tagada hiljemalt 2024. aastaks, et biojäätmed kogutakse kas eraldi või võetakse need ringlusse kodus kompostmise näol.
Kolmandiku kuni pool kodudes tekkivatest olmejäätmetest moodustavad biojäätmed. Kuigi biojäätmete eraldi kogumine on Eestis ka täna kohustuslik, viskab suurem osa Eesti majapidamistest oma toidujäätmed olmejäätmete hulka, mis teeb võimatuks nende taaskasutuse. Sellega visatakse igapäevaselt ära väärtuslikku ressurssi ning tõmmatakse biojäätmed välja loomulikust aineringist.
Biojäätmete ringlusse võtmine on tegelikult imelihtne ja see ei vajagi tihti eraldi jäätmekäitlussüsteeme. Biojäätmeid tekkekohas kompostides saame suunata biojäätmed ringlusse ilma suuremate kuludeta ja see on jõukohane igaühele. See on keskkonnasõbralik, odav ja lihtne moodus toidujäätmete ringlusesse võtmiseks.
Tänapäeval tegeleb kodus kompostimisega umbes 20 % Eesti elanikest, kompostides siis kas aia- või toidujäätmeid või mõlemaid. Ometi võiks see number olla märkimisväärselt suurem ja kajastuda ka riiklikus jäätmestatistikas.
Eestis elab eramajas või ridaelamus umbes 215 000 eestlast, neist rohkem kui pooled on maaelanikud. Eesti võiks valdavas osas oma territooriumist minna üle biojäätmete kodus kompostimisele. Meil on palju omavalitsusi, kus suurema osa majapidamistest moodustavad eramajad ja väiksemad kortermajad, luues sellega koht-kompostimisele head eeldused. Sellistes piirkondades tervikuna pole tihti majanduslikult efektiivne lahendada biojäätmete probleemi korraldatud jäätmeveoga, kulutades sellele ebamõistlikult palju energiat ja ressursse.
Hajaasustusega alal kompostimisega alustamine on lihtne. Lahtise kompostikasti saab ehitada olemasolevatest materjaldiest kasutades oma fantaasiat. Tiheasustusega aladel on keerulisem, sest enamikes tiheasustusega aladel on näriliste ja lindude eemal hoidmiseks nõutud kinnine komposter. Selliste kompostrite hind võib aga poes küündida sadade eurodeni, mis on märkimisväärne kulu enamike perede eelarves. Siin oleks vajalik mõelda nii riiklikul kui omavalituste tasandil, kuidas toetada leibkondi kompostrite soetamisel. Selleks tasub kaaluda kompostrite ostu subsideerimist nagu on teinud mitmed linnad üle maailma, omavalitsuste ühishankeid kuni tasuta kompostrite jagamiseni välja.
Heaks näiteks on Leedu, kus aastast 2010 on aktiivselt tegeletud biolagunevate jäätmete eraldikogumise suurendamisega ja üheks eesmärgi täitmise mooduseks oli individuaalse kompostimise soodustamine. 2012. aastast alustati individuaalse kompostimise propageerimisega ja seitsmes regioonis jagati leibkondadele välja kokku 157 888 kompostrit. Samal ajal toetati kampaaniat ka laiaulatusliku kommunikatsiooniga. Süsteemse lähenemisega on Leedu jätnud Eesti biojäätmete liigiti kogumise ja kompostimise osas kaugele maha.
Teine takistus on inimeste teadmatus, kuidas täpselt kompostimine käib. Siin saab samuti nii riiklikul kui omavalitsuste tasandil suurendada inimeste kompostimisalast teadlikkust nii infomaterjalide, kompostimisalaste konsultatsioonide kui koolituste näol. Näiteks märtsis Tallinnas läbiviidud kompostimisalane koolitus tõi kokku enam kui sada inimest, kes olid huvitatud kompostimisega alustamisest. Üha enam tekib uusi võimalusi, kuidas kompostida ka korteritingimustes.

Kompostimine on ringmajanduse üks parimaid praktilisi elluviimise näiteid, milles saavad kaasa lüüa enamik eestimaalasi. Kompostimisega vähenevad ühtlasi negatiivsed keskkonnamõjud, mis kaasnevad keemiliste väetiste kasutamisega. Lisaks suurendab kodus kompostimine inimeste keskkonnateadlikkust. See on suurepärane viis näidata ka lastele looduse ringlust ning tõsta nende teadlikkust looduse toimimisest. Biojäätmete kompostimine on meie pärandkultuur, oleme seda teinud aastasadu, see on lihtne ja loomulik.
Majapidamistes tekkivaid biojäätmeid kompostides saaks Eesti ilma märkimisväärsete kulude ja täiendava ressurssi kasutusele võtuta lahendada biojäätmete probleemi olmeprügi hulgas. Meil tuleb kõigil aru saada, et toidujäätmed ei ole prügi, vaid väärtuslik ressurss, mis tuleb hoida ringluses. Meil oleks aeg mõelda, kuidas Eesti saaks otsustavalt tõsta aia- ja toidujäätmete kompostimise mahtu, soodustades kompostrite soetamist ning jagades kompostimisalast infot.

Eestlased saaksid vähendada kodudes tekkiva prügi kogust kuni poole võrra ja luua väärtuslikku ressurssi

· kompostiljon.ee

Eesti pered jätavad sorteerimata ja viskavad tavaprügi hulka kõige enam biojäätmeid , mis on väärtuslik koostisosa viljaka kompostmulla toorainena. Teeme Ära algatus Kompostiljon kutsub peresid, kes täna veel viskavad toidujäätmed olmeprügi hulka, tegema kannapööret oma käitumisharjumustes ning alustama kompostimisega.

Kompostiljon alustab mai kuus teavituskampaaniaga, mille peamiseks sõnumiks on kompostimise loomulikkus ja lihtsus.

„Toidujääde ei ole prügi. See on loodusringi loomulik osa, millega saame taastada meie järjest enam väljakurnatud mullastikku.“, ütleb Kompostiljoni teavituskampaania üks eestvedajatest Angela Hollo. “Kodus kompostimine on arukas ja lihtne viis biojäätmete käitlemiseks ja aitab kaasa loomulikule ressursside ringlusele“, lisab Hollo.

„Kompostimine on juba aastasadu olnud iseenesest mõistetav viis orgaaniliste jäätmetega tegelemiseks ning loodusliku väetise saamiseks, et anda mullale rammu. Kompostimine on jõukohane kõigile, tuleb vaid olulisemad põhimõtted üle vaadata ja leida sobiv kompostimisviis. “ ütleb Kompostiljoni liikumise algataja Anneli Ohvril. „Oma aeda omavate inimeste puhul on kompostimisega alustamine vaid ettevõtmise küsimus. Edukalt saab kompostida ka linnakeskkonnas, näiteks kortermajades koos ühistuga või päris tubastes tingimustes,“ lisab Ohvril.

Kompostiljoni meeskond julgustab kompostima koos lastega. „See on väga hea viis, kuidas lapsed saavad tundma õppida, näha ja kogeda looduse ringlust,“ sõnab Hollo.

Kompostiljon algatus loodi 2011. aastal, et innustada inimesi kompostima oma bio- ja aiajäätmetest puhast ja viljakat mulda. Kompostiljoni veab keskkonnateadlike noorte ühendus JCI Go koda koostöös Teeme Ära maailmakoristusega. Teavituskampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Eesti Vabariigile kingiti 102 tonni mulda

· kompostiljon.ee

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva raames tegid eestimaalased ühe juubeliaasta kaalukaima kingituse – kompostiti kokku 102 tonni mulda ja kingiti see sümboolselt Eestimaale.

Kevadel kutsus JCI Go Koda eestimaalasi tegema riigi 100. sünnipäevaks ühine kingitus – kompostida üheskoos kokku vähemalt 100 tonni viljakat kompostimulda.

Kingitusega sai liituda veebilehel www.kompostiljon.ee. Registreerumisega anti lubadus koguda kompostikast kompostitavat materjali täis.

Sügiseks olid kompostikastid täis ja arvutuste järgi sai kokku 102 tonni mulda. Mulla kinkimine tähendas valmissaanud kompostmulla kasutamist oma koduaias, et anda Eestimaale tagasi rammu ja jõudu. “See on väga ühtlasi ka väga tähenduslik kingitus. See maa ja see muld on meid aegade algusest toitnud ning on ilus anda omalt poolt sellele maale tagasi, mis me temast võtnud oleme. Nii toetame loomulikku looduslikku ringlust, “ütles üks kampaania eestvedajatest Angela Hollo.

Projekti vedas eest ettevõtlike noorte ühendus JCI Go koda koostöös Teeme Ära sihtasutusega. Projekti toetas Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Kompostiljon on Teeme Ära algatus, mis innustab inimesi kompostima oma bio- ja aiajäätmetest puhast ja viljakat mulda. Keskmine pere vähendaks kompostides tekkiva prügi hulka kuni poole võrra. Kompostimine on hea mullale ja taimedele ning kompostimuld sobib nii köögiviljade kasvatamiseks kui ka toalilledele. Ka linnatingimustes, sealhulgas korterites, on kompostimine võimalik ja mõistlik tegevus.

Vaata videot, kuidas kingitus sündis!

Kingituseks on kogunenud 48 tonni kompostimulda

· kompostiljon.ee

Eelmisel nädalal tegi Kompostiljon üleskutse teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kõige kaalukam kingitus – kompostida kokku 100 tonni mulda. Inimesed on aktiivselt reageerinud, üheskoos kingitakse Eestile juba 48 tonni mulda.

Selles kompostikastis valmib samuti osa kingitusest.

“Eelmisel nädalal alustasime üleskutsega kinkida Eesti Vabariigile juubeliks 100 tonni viljakat kompostimulda. Meil on ääretult hea meel, et nädalaga on kogunenud juba ligi pool eesmärgist,” rõõmustas kingituse üks eestvedajatest Anni Raie. „Siiski on veel kaalukaimast kingitusest Eestimaale puudu pisut enam kui 50 tonni komposti. Seega kutsume ka teisi eestimaalasi üles kompostima bio- ja aiasaadustest puhast mulda ning kinkima selle sümboolselt Eestile. Kingitusega saab liituda kuni oktoobrini,” lisas Raie.  

Kingitusega saab liituda veebilehel www.kompostiljon.ee. Registreerumisel saab kompostikasti mõõtude järgi teada oma isikliku kingituse kaalu ehk mitu tonni mulda registreeritud kompostikast toodab, kui see biojäätmeid täis koguda. Saadud kompostimulda saab kasutada näiteks oma aia või toalillede tarbeks.

Hetkel on aktiivsemad registreerujad Tallinnast ja Harjumaalt, Pärnust, Haapsalust ja Viljandist.

Projekti veab eest ettevõtlike noorte ühendus JCI Go koda koostöös Teeme Ära sihtasutusega. Projekti toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Kompostiljon on Teeme Ära algatus, mis innustab inimesi kompostima oma bio- ja aiajäätmetest puhast ja viljakat mulda. Keskmine pere vähendaks kompostides tekkiva prügi hulka kuni poole võrra. Kompostimine on hea mullale ja taimedele ning kompostimuld sobib nii köögiviljade kasvatamiseks kui ka toalilledele. Ka linnatingimustes, sealhulgas korterites, on kompostimine võimalik ja mõistlik tegevus

Kompostiljon on kogunud kokku näpunäiteid ja soovitusi, kuidas õigesti kompostida. Vaata lähemalt www.kompostiljon.ee

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubeliürituste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Lähem info

Anni Raie
Tel 5909 4144
e-mail: anniraie@gmail.com
www.kompostiljon.ee



Eesti juubeli raskeim kingitus hakkab kaaluma 100 tonni

· kompostiljon.ee

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks kutsutakse inimesi üles tegema juubeliaasta kõige kaalukamat kingitust. Teeme Ära algatuse Kompostiljon raames kogutakse Eesti looduse hoidmiseks kokku 100 tonni viljakat kompostimulda.

„Juubelisuvel on kõigil rohenäppudel aias toimetamise kõrvalt nüüd hea võimalus juubelipidustustes kaasa lüüa. Kutsume kõiki eestimaalasi üles kompostima bio- ja aiasaadustest puhast Eesti mulda ning kinkima selle sümboolselt Eestimaale,” rääkis kingituse üks eestvedajatest Anni Raie. „Üks tavamõõtmetes kompostikast valmistab umbes ühe tonni viljakat kompostimulda. Saja tonni mulla saamiseks ootame liituma vähemalt sadat inimest,“ lisas Raie.

Kingituse teise eestvedaja Angela Hollo sõnul aitab antud kingitus viia meid tagasi juurte juurde ning äratada uuesti ellu vanad teadmised.  „Eestlastena väärtustame loodust ning soovime hoida oma keskkonna puhta ning jätkusuutlikuna. Selle kingitusega hoiame maad ja loodust ning vähendame prügi,” lisas Hollo.

Kompostiljoni liikumise algataja Anneli Ohvrili väitel on mullaga tegelemisel tõestatud stressivastane toime. Seega toob kingitus juubeliks rõõmu ja sõna otseses mõttes saja tonni ulatuses Eestimaad juurde. “Kinkida oma riigile tonn puhast mulda on ühelt poolt kelmikas mõte, kuid sisult väga isiklik, märgiline ja tähenduslik,” ütles Ohvril.

Kingitusega saab liituda veebilehel www.kompostiljon.ee. Registreerumisega antakse lubadus koguda kompostikast kompostitavat materjali täis.

Projekti veab eest ettevõtlike noorte ühendus JCI Go koda koostöös Teeme Ära sihtasutusega. Projekti toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Kompostiljon on Teeme Ära algatus, mis innustab inimesi kompostima oma bio- ja aiajäätmetest puhast ja viljakat mulda. Keskmine pere vähendaks kompostides tekkiva prügi hulka kuni poole võrra. Kompostimine on hea mullale ja taimedele ning kompostimuld sobib nii köögiviljade kasvatamiseks kui ka toalilledele. Ka linnatingimustes, sealhulgas korterites, on kompostimine võimalik ja mõistlik tegevus.

Lähem info

Anni Raie

Kingituse “100 tonni mulda” eestvedaja
Kompostiljon
Tel 5909 4144
e-mail: anniraie@gmail.com

Sakala: Loosiõnn tõi Oja kooli tuhanded ussikesed

· kompostiljon.ee

Kompostikoolitusele järgnenud loosimisel sülle langenud õnn tõi viljandi kõige uuemasse kooli aplad kõduussid, kes hakkavad seal nüüd biolagunevast prügist komposti tegema, kirjutab ajaleht Sakala.

Kevadest sügiseni korraldas Teeme Ära Sihtasutus üle Eesti kompostimise koolitusi. Koolitustel osalejate vahel loositi oktoobris välja Compost-it vermikomposter.

Loosiõnn naeratas Oja kooli loojale Piret Anierile, kuid et temal on kodus juba biolaguneva kraami kogumise viis sisse seatud, annetas ta kompostri koolile, teatab Sakala. Et kooli ruume kasutavad lisaks koolilastele mittetulundusühingud ja muud huvilised, on komposter hea ideoloogia levitamise vahend.

Kolmapäevasel kooli avatud uste päeval said külalised kaasa lüüa kompostri kokkupanemises ja neil oli võimalus kompostiussikesi suupistelaua ülejääkidega toita. Elevust tekitas kompostri kerge käsitsemine ja kompaktsus.

Teeme Ära Sihtasutuse partnerite ja halduse juht Eva Truuverk tunnustas Viljandile osaks saanud loosivõidu käekäiku. “Et komposter jääb õppevahendiks ehk avalikuks kasutuseks, on rõõm seda suurem. Saatuse sõrm osutas õigesse kohta,” ütles ta.

Kompostrist saab tulevaste kompostikoolituste õppevahend. Oja kooli asutaja Piret Anier annetas loosiauhinnana saadud kõduusside kompostri Oja koolile.

Tänasest alustas tööd kompostimise nõuandetelefon

· kompostiljon.ee

kompostiljon-og-imageTäna alustas tööd kompostimise info- ja nõuandetelefon, mis aitab biojäätmeid omal käel mullaks töödelda soovivatel inimestel võimalike probleemide korral kiiret nõu saada.

Teist nädalat kestva kompostimiskampaania eesmärk on kasvatada Eesti elanike teadmisi ja oskusi kompostimise alal. Nii toimuvad seitsmes Eesti paigas põnevad tasuta koolitused ning äsjaalustanud või tõrgete ette sattunud kompostijad saavad alates tänasest küsida telefonil 5359 8737 lahendusi oma küsimustele.

Kampaania projektijuhi Anneli Ohvrili sõnul aitavad infotelefonile vastavad asjatundjad lahendada kõikvõimalikke küsimusi alates sellest, kuidas alustada ja mida kompostida, kuni selleni, kuidas kompostrist mulda välja võtta.

“Ehkki kompostimine on võrdlemiselt lihtne, tuleb sellega alustaval inimesel korraga töödelda üksjagu infot. Näiteks, millised on kohalikud jäätmekäitluseeskirjad, kuidas kompostrit ehitada või osta või kuidas kompostida nii, et haisu ei tekiks,” kirjeldas Ohvril. “Infotelefonil saab kõigile neile ja teistele praktilistele küsimustele kiirelt vastused.”

Kui telefonitsi nõustamisega ei ole siiski võimalik olukorda lahendada, saab spetsialisti ehk kompostiljoni ka kohale kutsuda. Selleks tuleb infotelefonil 5359 8737 eraldi kokku leppida ja hiljem tasuda kompostiljoni sõidukulud.

Ohvril toonitas, et ehkki spetsialistid aitavad meelsasti nii telefonitsi kui vahetult, ei tähenda see, et nad tulevad kohale laudade ja naeltega. “Kohalekutsumine on mõeldud praktiliste murede lahendamiseks. Näiteks, kuidas ära tunda, et muld on valmis või kuidas komposti segada, kuid inimese eest kompostrit ehitama me siiski ei hakka,” lausus Ohvril.

Infotelefonile helistades kehtib tavatariif, mingeid muid tasusid kõnele ei lisandu. Infotelefonil võib helistada argipäeviti 9.00-18.00 ning nädalavahetustel 10.00-16.00.

Projekti toetavad Keskkonnainvesteeringute Keskus, Grassi aiakaubad ja Bauhofi Aiaparadiis.

Lisainfo:
Anneli Ohvril
Kompostiljoni kampaania projektijuht
Tel: +372 5382 9832
E-mail: anneli@letsdoitworld.org