Korteriühistute seas värskelt läbi viidud uuring näitab selgelt, et paljud korteriühistud pole  kaalunud kompostimist, sest ei näe selleks vajadust või nõuet omavalitsuse poolt. Samas need korteriühistud, kes on kompostimisele mõelnud, toovad kompostimisega alustamise takistusena välja huvi puudumise ühistu liikmete poolt ja kompostrite kõrge hinna.

Siiski enam kui pooled ühistutest soovisid osaleda kompostrite ühisostul või saada infot kompostrite sooduspakkumiste kohta, mis näitab huvi kompostimisega alustamise vastu.

„Eestis on palju selliseid kortermaju, kus ühine kompostimine toimib ilma suuremate probleemideta“, ütles Angela Hollo, Kompostiljoni teavituskampaania eestvedaja. „ Nende näitel julgen väita, et kompostimine on võimalik kõikides kortermajades, olenemata asukohast, suurusest või aia olemasolust. Kompostimisega alustamiseks on vaja enamikes korteriühistutes lihtsalt head pealehakkamist ja kellegi initsiatiivi,“ lisas Hollo.

Paljud korteriühistud leidsid, et kompostimine nõuab pühendumist ja tihti ei leia ühistust inimest, kes tahaks kompostimise enda südameasjaks võtta. Seetõttu enam kui pooled korteriühistutest on huvitatud kompostimise teenusest, mis sisaldaks kompostikasti ülespanekut, selle hooldust, kontrollimist ja kompostmulla eemaldamist.

„Siin tasuks riigil ja omavalitsustel mõelda, kuidas toetada kompostimisega alustamist. Biojäätmete kompostimine nende tekkekohas on kindlasti parimaid lahendusi biojäätmete käitlemisele ning riigil ja omavalitsustel tasuks mõelda, kuidas seda omalt poolt soodustada. Variante siin on mitmeid, näiteks toetada kompostrite ostmist, suurendada inimeste teadlikkust läbi koolituste jne.Samuti on selgelt turul huvi kompostimisteenuse vastu, mida saaks samuti omavalitsus arendada koostöös kohaliku kogukonnaga“, ütles Anneli Ohvril, Kompostiljoni algataja.

Tulenevalt Euroopa Liidu jäätmepoliitikast muutub hiljemalt aastal 2023 Eestis biojäätmete sorteerimine kõikjal kohustuslikuks. Sellest lähtuvalt viis Kompostiljon ja Korteriühistute Liit  26. septembrist kuni 7. oktoobrini läbi uuringu, et leida vastused, kas ja kuidas toimub kompostimine korteriühistutes, millised on peamised takistused ja milline on valmisolek kompostimisega alustada. Uuringust võttis osa ligi 230 korteriühistut üle Eesti.

Kompostiljoni algatus loodi 2011. aastal, et innustada inimesi kompostima oma bio- ja aiajäätmetest puhast ja viljakat mulda. Kompostiljoni algatust veab keskkonnateadlike noorte ühendus JCI GO Koda. Teavituskampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Õige pea on käes lehtede langemise aeg. Kompostiljon kutsub lasteaedasid ja koole tegema sammu keskkonnateadlike käitumisharjumuste suunas ja valmistama sügislehtedest oma territooriumil viljakat lehekomposti.

„Sügisesed värvikirevad puulehed on alati meelitanud lapsi nendega mängima. Julgustame lasteaedu ja koole andma lastele lõbusa tegevuse juurde ka praktilised ning harivad teadmised, mis näitavad kuidas päriselt looduse eluring toimib“, ütles Kompostiljoni teavituskampaania eestvedaja Angela Hollo.

Kompostiljon innustab tegusaid lasteaedu ja koole kaasama lapsi sügislehtede kogumisse, et üheskoos valmistada lehekomposti. Lehekomposti valmistamine on lihtne ega nõua erilisi teadmisi ega kulutusi. Ühe lihtsaima võimalusena piisab vaid lehtede kogumisest õhustatud kilekottidesse ning jätta need aastaks kaheks õuenurka seisma, kus hakkab toimuma komposteerumise protsess. Valminud kompostmulda saab kasutada koos lastega näiteks kevadistel istutustöödel või kui pannakse pottidesse lilli või maitsetaimi kasvama.

Eriti aktiivseid õppeasutusi julgustame ehitama kompostkasti, kaasates sinna näiteks talgute korras lapsevanemaid või ehitada see üheskoos puutöötunnis.

„Kompostimine on meie pärandkultuur, millele saame uhked olla,“ ütles Kompostiljoni algataja Anneli Ohvril. „Andes kompostimisalased teadmised ja kogemused edasi oma lastele, astume sammu keskkonnateadlikuma ja puhtama tuleviku suunas“, lisas Ohvril.

Kompostiljon juhib tähelepanu sellele, et puulehtede oma territooriumil kompostimine on ka loodusele kasulik, hoides loomulikku aineringlust. Lehtede äraveoga mitte ainult ei koormata keskkonda, vaid viiakse potentsiaalsed toitained nende tekkekohast ära.

Kompostiljon ootab lasteaedadelt ja koolidelt vahvaid fotosid lehtede kogumisest ja kompostimisest, saates vastu elektroonilise kompostiva lasteaia või kooli märgise, mida saab kasutada õppeasutuse veebilehel ja sotsiaalmeedias

Kompostiljoni algatus loodi 2011. aastal, et innustada inimesi kompostima oma bio- ja aiajäätmetest puhast ja viljakat mulda. Kompostiljoni algatust veab keskkonnateadlike noorte ühendus JCI GO Koda koostöös Teeme Ära võrgustikuga. Teavituskampaaniat toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Kompostimine on jõukohane kõigile. Kompostiljoni meeskond pani kokku 6 peamist põhjust, miks peaksid oma köögi-ja aiajäätmed kodus kompostima.

1.  Kompostides hoiad keskkonda. Biojäätmete eraldi sorteerimisega vähendad märkimisväärselt enda tekitatud prügi kogust ja negatiivseid keskkonnamõjusid, mis kaasnevad jäätmekäitlusega. Kas teadsid, et toidujäätmed moodustavad umbes kolmandiku meie olmeprügist? Kompostides hoiad köögi- ja aiajäätmed loomulikus eluringis nende tekkekohas. Selle asemel, et sinu biojäätmed lõpetaksid prügimäel, kus nad keskkonda koormavad, annad sa neile uue elu toitainerikka väetisena.
2. Kompostides säästad raha. Saad vähendada prügiveo tihedust ning hoida sellega kokku teenustasude pealt. Rahasääst pole ehk suur, sest prügihinnad on praegu meil madalad. Aga hea tunne on ehk suuremgi, et oled aidanud keskkonda terveneda. Ühel päeval hakkad saama ka toitainerikast komposti ja sul pole vaja osta enam väetisi ega kompostmulda.
3. Kompostimine on hea sinu taimedele. Kompost hoiab mullas vee ja õhu tasakaalu ning rikastab seda erinevate organismide ja mikroelementidega. Valmis kompost on rikkalik väetis, mis hoiab mulla tervena. Sinu taimed tänavad sind selle eest.
4. Kompostides hoiad meie pärandkultuuri ja sidet loodusega. Kompostimine on meie pärandkultuur ja niisama vana kui põllumajandus. Kompostimist on kogemusõppena antud edasi põlvest põlve. Kõige loomulikum viis oma toidu- ja aiajäätmetest vabanemiseks on tehes seda koostöös loodusega. Kompostimise kogemuse edasi andmine lastele on eriti tänuväärne, nii näevad nad reaalselt, kuidas toimib looduse eluring.
5. Kompostida saab kõikjal. Pole vahet kas sa elad eramajas või korteris. Kompostida saab edukalt kõikjal ning selleks on loodud erinevad lahendused alates tubastest kompostritest lõpetades kogukonnas kompostimise võimalustega.
6.  Kompostimine on hea harjumus. Need, kes täna kompostivad, ei kujuta oma köögi- ja aiajäätmetest vabanemist teisiti ettegi. Kompostimine on lihtne ja loomulik – tuleb vaid selgeks teha peamised põhitõed. Isegi kui sinu kompost ei ole esimesel korral ideaalne, on see lõpuks alati kasutatav.