Väldi vigu

Väldi levinumaid vigu, mis võivad kompostimise ebamugavaks või vaevaliseks muuta.

Asukoht

  1. Kompostkast peaks olema aia varjulisemas osas, kuna tuul ja päike kuivatavad kompostri kiiresti töövõimetuks.
  2. Asukohta valides jälgi, et sinna oleks mugav ligipääs ka talvel või märja ilmaga, et seal saaks teha vajaminevaid töid – näiteks materjali segada või komposti kasta.
  3. Ära tee komposkasti sügavamale maa sisse. Biojäätmed tuleb alati paigutada maa peale, kuid kokkupuutesse mullaga – nt betoonist või raudplaadist põhi ei sobi. Kobesta alati ehitusalune pinnas.

Suurus

Komposter ei tohi olla liiga suur või liiga väike, muidu on kogu protsessi korrashoid väga raske. Tee pigem mitu vähemat kui üks suurem kompostkast. Harjuta paar aastat mõne lihtsama ja ajutisema lahendusega, et aru saada bioprügi mahtudest ja leida endale mugavaim viis kompostiga toimetamiseks. Vastavalt komposteeritavale materjalile ja rahakoti paksusele võid valida ka väga erinevaid viise kompostkasti tegemiseks. Vaata inimste kompostkaste GALERIIST

Süsteemsus

Bioprügi ladustamist alusta ja jätka süsteemselt. Lisaks veele ja õhule on vaja kompostimiseks süsinikku ja lämmastikku. Süsinik on kuiv ja pruun – nt oksad; lämmastik on roheline ja mahlane – nt umbrohi ja toidujäägid. Säilita vahekord kaks osa pruuni ja üks osa rohelist. Ära ladusta korraga väga suurt ühetüübilist massi. Alustuseks ehk kõige esimeseks ja alumiseks kihiks tuleb panna lämmastikurohke kiht – hästi sobib sõnnikusegu, kanakaka graanulid vms.

Ära kasuta!

  1. Ära komposti sobimatuid materjale! Vaata siit, mida mitte kompostida.
  2. Väldi masstootmise või intensiivpõllunduse jääke või eksootiliste viljade osasid. Tänapäeva tööstuslik toit võib sisaldada palju keemilisi lisaaineid, taimekaitsemürke, säili­tus- ja saasteaineid, antibiootikume ja mitmesuguseid ravimite jääke. See kõik jõuab mulla kaudu ka toidulauale. Samuti pole mõistlik toidutaimede mulla ettevalmistamiseks kasutada nt elava liiklusega tänava äärest võetud hekioksi või muruniidet, sest ka seal on tõenäoliselt saasteainete hulk suurem.
  3. Ära kasuta inimeste või lemmikloomade väljaheited. Sellistest osistest koostatud kompost kõlbab vaid lillepeenarde ja muruala väetamiseks, mitte toidu kasvatamiseks.

Hais

Kompost ei tohi haiseda. Vaata siit meie 5 sammu, kuidas ehitada endale hästi toimiv komposter.

Temperatuur ja niiskus

  1. Kompost ei tohi külmetada. Soojusta külmal ajal kompost või kata see.
  2. Kompost ei tohi kuivada, sest muidu protsessid peatuvad. Kuivamise vastu aitab kastmine sõnnikuveega, sooja veega või nõgeseleotise veega.

Närilised ja putukad

  1. Toidujäätmete puhul isoleeri kompostkast peene võrguga – nii ei pääse närilised ligi. Vajadusel kata kompost, et linnud ei leiaks võimalust tulla toitu otsima.
  2. Kui kompostkasti on kolinud elama sipelgad, on see märk liigsest kuivusest. Sega ja kasta.
  3. Kärbste rohkus kompostis viitab rohketele köögijäätmetele ja nende sigimiseks sobivatele tingimustele. Suruge pinnaosa, kuhu kärbsed on munenud, sügavamale komposti sisse. Kärbsevastsed hävinevad umbes + 43 kraadi juures. Komposti sees võib temperatuur tõusta oluliselt kõrgemaks. Ärge jätke toidujäätmeid pinnale.