Kas teadsid, et umbes kolmandik kogu maailmas toodetud toidust läheb raisku? Enamik sellest satub prügilatesse, kus toidujäätmed lagunevad hapnikuta keskkonnas ning eraldavad metaani – kasvuhoonegaasi, mis on kliimamõjult 25 korda võimsam kui süsihappegaas. Õnneks on olemas lihtne ja looduslähedane lahendus: kompostimine.
Miks kompostida?
Kompostimine tähendab toidujäätmete ja muu orgaanilise aine lagundamist looduslike mikroorganismide abil väärtuslikuks mullaparandajaks. Tulemuseks on toitaineterikas kompost, mida aednikud hellitavalt kutsuvad „mustaks kullaks“. Lisaks viljakale mullale on sellel ka keskkonda parandav mõju – kompostimine aitab vähendada prügilatest pärit metaaniheitmeid ja vähendab prügiveo vajadust.
Isegi väga suured linnad, näiteks New York, Washington D.C. ja San Francisco, on hakanud pakkuma elanikele võimalust biojäätmeid eraldi koguda ja kompostida. a Eestis – kompostimisega saab igaüks alustada oma aias, rõdul või kogukonna kompostikastis juba täna. Olenemata sellest, kas sa elad korteris või eramajas.
Kuidas kompost töötab?
Kui kompostihunnik hakkab „elama“, võtavad töö üle väiksemad eluvormid – bakterid, seened ja muud mikroorganismid. Neile on vaja samu tingimusi, mis meilegi: õhku, vett, toitu ja varju.
Kompostihunnik koosneb kolmest põhikomponendist:
- Roheline materjal ehk lämmastikurikkad toidujäätmed (köögiviljakoored, kohvipaks, lõigatud muru).
- Pruun materjal ehk süsinikurikkad aiajäätmed (kuivad lehed, oksad, paberkotid).
- Vesi – niiskus on oluline, et mikroobid saaksid elada ja lagundada.
Komposti tuleks panna pruuni ja rohelist materjali vaheldumisi sellises vahekorras, et kompost oleks nähtavalt niiske, aga ei ole lägastunud. Nii lagundavad mikroorganismid orgaanilise aine aeroobselt ehk hapniku olemasolul, mille tulemusena tekib süsihappegaas – oluliselt vähem kahjulik kui metaan, mida tekitavad prügilate hapnikuvaesed olud.
Praktilised nõuanded koduseks kompostimiseks
- Sega regulaarselt: hapniku liikumine kiirendab lagunemisprotsessi ja hoiab lõhnad kontrolli all.
- Niisuta vajadusel: kui kompost on liiga kuiv, võivad mikroobid hukkuda. Hea mõõdupuu on märg käsn – niiske, aga mitte tilkuv.
- Vali õige asukoht: kompostihunnik võiks olla varjus – mikroobid toodavad ise soojust ja päikese käes võib hunnik liigselt kuivada.
- Sobivad jäätmed: taimsed jäägid sobivad hästi. Liha, kala ja piimatooteid tasub panna alles siis, kui kompostis on temperatuur juba tõusnud, kuna need võivad hakata haisema ja meelitada kahjureid.
Kuidas kompost valmib?
Kui kompostihunnik on hästi hooldatud, võib selle sisetemperatuur ulatuda üle 55 °C – piisavalt kuum, et hävitada haigustekitajad. Mõne kuu pärast on tulemuseks tume, sõmer ja hästi lõhnav kompost, mis sisaldab rohkelt kasulikke aineid nagu lämmastik, fosfor ja kaalium.
Kompostimine on rohkem kui prügi vähendamine
Kompostimine pole lihtsalt keskkonnategu – see on viis looduse ringkäigu taastamiseks ka kõige linnalähedasemas aias. See on võimalus muuta jäätmed ressursiks, säästa kulusid ja jätkata loomulikku eluringi.
Nii et järgmine kord, kui seisad köögis porgandikoorte ja õunasüdamete kohal, küsi endalt: kas see võiks saada uue elu minu kompostihunnikus?
