Kasulikke nippe

• Sajuperioodil võib komposti katta paariks päevaks koormakatte või kilega, et sinna ei satuks liigset niiskust. Ära jära katet peale liiga kauaks, sest muidu ei pääse hapnik kompostile ligi.
• Sügisel ja talvel, mil õhutemperatuur langeb alla viie soojakraadi, tasub kompostihunnik katta koormakatte või presendiga. See aitab vältida lumest tulevat liigset niiskust.
• Oksad tasub eelnevalt väiksemaks murda või peenestada, et vältida komposti liiga hõredaks muutumist ja seeläbi kuivamist.
• Kõdunemise protsessidele aitab tõhusalt kaasa see, kui lisada kompostikihtidele aeg-ajalt mulda, turvast või valmis komposti.
• Kompostikast peab asuma maapinna peal – see tähendab, et augus võib vihmavesi komposti üle ujutada ning kompost võib minna riknema.
• Kevadel on hea komposti “äratada” paari ämbritäie sooja veega, ning siis komposti segada.

Mida teha nende biojäätmetega, mida ei soovitata kompostida, aga millega soovid midagi ette võtta?

Suurtootlusest pärit arbuusi-, banaani- ja tsitruseliste koored tasub eelnevalt tükeldada. Nõnda lagunevad pestitsiidide rohked koored paremini. NB! Pestitsiidijäägid lagunevad aeglaselt. Siit soovitus: selliseid jääke võiks kompostida eraldi ning saadud komposti kasutada dekoratiivtaimede kasvatamiseks, mitte aga söögitaimedele.

Mädanenud õunad tasub maasse kaevata. Nõnda ei satu taimehaigused uuele ringile. NB! Kaeva mädanenud õunad väga sügavale maasse, sest mullas suudavad väga paljud haigustekitajad ellu jääda.

Vaata siit, missuguseid tüüpilisi vigu vältida.

Kui jääd hätta, siis kutsu endale kompostiljon appi.