Viis sammu alustamiseks

1. ALUSTAMINE

Kompostimise alustamiseks tuleb esmalt leida kompostile hea koht. Vali päikse- ja tuulevarjulisem koht ning väldi orge või madalamaid kohti, sest komposti ei tohiks valguda liigset vihmavett.

Eriti hea, kui kompost saab endale koha valatud pinnasele, aga siis peab olema mõeldud vee äravoolule (vee äravoolu toru/kalle).

Kui oled otsustanud, et valid kompostimiseks ehituspoest soetatava plastikust konteineri või kiirkomposteri, siis on kõik väga lihtne – aseta komposter oma kohale.

Kui oled aga otsustanud ise oma aianurka kompostikasti meisterdada, mis on kõige loodussõbralikum viis, siis selleks vajad natuke laudu ja mõningaid ehitustarvikuid.

Kompostikast võiks olla mõõtudega 1,2mx1,2m,1,2m, aga võib olla ka suurem. Väiksem enam mitte, siis ei ole temast suurt abi. Kompostikasti kolm külge võivad olla ehitatud selliselt, et need jäävad kinni ja neid enam lahti võtta ei ole vaja. Esimene pool võiks olla kergesti avatav või ka korruste kaupa avatav – nõnda on hea kompostile segamise, materjali lisamise ja komposti väljavõtmise ajal ligi pääseda.

2. LISA ESIMENE KIHT BIOJÄÄTMEID. MIDA JA KUIDAS?

Nüüd, kui kompostikast on paigas või valmis ehitatud, tuleb alustada esimese kihi ladumist.

Esimeseks kihiks võiks olla kas muld või turvas. Järgmisena võib komposti panna kõik biojäätmed, mis parasjagu köögis toidu valmistamisest üle jäid: purustatud munakoored, kartulikoored, õunakoored ja õunasüdamikud, porgandikoored, märga majapidamispaberit, majapidamispaberi papist rull jne. Päris kõike komposterisse panna ei tohi (vaata nimekirja, mida mitte panna).

3. LISA VAHEKIHT. MIKS JA MIDA?

Et tasakaalustada komposti, peab rohelisele kihile järgnema pruun kiht (need kaks võivad olla ka segamini omavahel).

Selleks sobivad igasugused aiast järgi jäävad looduslikud saadused nagu puulehed ja oksaraod. Oksad tuleks peenestada või vähemalt väiksemaks teha, muidu need ei kõdune nii kiiresti.

Kui aias ei ole puulehti ega ka oksi, siis sobib ka igasugusne muu puistematerjal – natukene turvast või mulda, rebitud ajalehti, munakarpe, ehitus- ja aiapoodides saadaolevaid põhupelleteid, puukoorehaket jne.

4. SEGA.

Kui tahad olla väga tubli ja korralik, tuleks paar korda aastas komposti segada. Seda saab teha aiahargiga komposti korduvalt kompostikonteineris ümber tõstes. Eriti usinad saavad teha ühe kompostikasti lisaks ja sinna komposti lihtsalt ümber tõsta.

Kui Sinu majas ole väga palju kortereid, saab ka ilma segamata. Siis tuleb jälgida, et kompost koosneks enam-vähem võrdselt nii puistematerjalist kui ka niisketest biojäätmetest.

5. MULD ON VALMIS. VÕTA VÄLJA!

Hea kompost on tumepruun ja sõmer materjal, mis sarnaneb kõdusõnnikule, aga lõhnab nagu muld.

Komposti mulda võid kontrollida ka nii:

Täida klaaspurk 1/3 ulatuses kompostiga ning aseta sinna peale paar kressi seemet. Seejärel niisuta õrnalt pinnast ning sulge purk. Kui väikesed taimed, mis paari päeva pärast sirguma hakkavad, on rohelised ja nende juured valged, on kompost valmis. Kui aga taimed on kollased või pruunid, peab kompost veel mõnda aega valmima.

Kui kompostimuld on kompostrist välja võetud, saab seda kasutada nii lillepeenras kui muru väetamiseks. Komposti mullal kasvanud toit on puhas ja tervislik ning sellel kasvavad väga lopsakalt ka toalilled.